Kohtumäärus puudutas Viljandi linnas asuvat garaažiboksi, mille aluse maa omanikuks soovis eraisik saada igamise teel. Igamine on omandiõiguse tekkimine asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel.
Avaldaja väitis, et on garaažiboksi vallanud üle 30 aasta ning seetõttu tuleks tema omandiõigust garaaži alusele maale tunnustada igamise teel. Riik vaidles sellele vastu, sest tegemist on reformimata maaga, mis on seaduse kohaselt riigi omandis. Sellise maa omandisuhe saab muutuda omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.
Tartu Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega jäi muutmata maakohtu määruse resolutsioon ning ringkonnakohus kinnitas, et selles asjas ei saa reformimata maad igamise teel omandada.
Kohtu hinnangul:
- riik esitas menetluses tähtajaks põhjendatud vastuväite, mis välistas igamise võimaluse;
- maa kuulutati 1940. aastal Nõukogude võimu poolt riigi omandiks ning see oli õigusvastane võõrandamine. Seetõttu on maa omandireformi objekt;
- maa omandiõigus saab riigilt üle minna omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel, mistõttu ei saa sellist maad omandada asjaõigusseaduse igamist puudutavate sätete järgi;
- ka garaažiboksi kui ehitist ei saa igamisega omandada.
Igamine ei saa asendada maareformi toiminguid
Kohtumäärus kinnitab, et reformimata riigimaa ei ole igamise teel omandatav, sest selle omanik on riik ning maa omandisuhe tuleb lahendada omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.
See tähendab, et ka aastakümneid kestnud reformimata riigimaal asuva ehitise valdamine ei anna õigust saada maa omanikuks igamise teel. Igamine ei saa asendada seaduses ette nähtud maareformi toiminguid.
Garaažibokside, kuuride või muude ehitistega seotud õigusküsimused tuleb sellistes olukordades lahendada seaduses ette nähtud menetluses, näiteks hoonestusõiguse seadmise või maa erastamise kaudu, mitte tsiviilkohtus igamise nõudega.
Kohtumäärus toetab riigi seisukohta ning aitab selgitada, kuidas käsitleda juhtumeid, kus reformimata riigimaal asuva ehitise kasutaja soovib maa omandamist igamise teel.
