Maa- ja Ruumiameti roll on tagada kvaliteetsed alusandmed maaga seotud toimingutes. Katastripidajal on õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel.
Kinnisasjade osade vahetamine
- Kinnisasjade osade vahetamine viiakse läbi omanike kokkuleppel.
- Vahetatavad osad ei pea looduses kõrvuti asetsema. Eesmärk on maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.
- Praktikas kasutatakse osade vahetamist olukorras, kus soovitakse vahetada teine teisele poole (raud-)teed või jõge jäävaid maaüksuseid.
Kinnisasja piiri muutmine
- Piiri muutmise eesmärgiks on viia piirid vastavusse maastikul paikneva olukorraga. Kinnisasja piire saab muuta looduses kõrvuti asetsevate maaüksuste vahel.
- Piiri muutmist kasutatakse eelkõige olukorras, kus hoone paikneb osaliselt naaberkinnisasjal või soovitakse muuta maatüki kuju praktilisemaks. Vahel on piiri muutmise kaudu otstarbekas eraldada naabrile ka kinnistu piiril kulgev juurdepääsutee.
- Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja koosseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.
Kinnisasja jagamine
- Jagamise tulemusel moodustatakse ühest kinnisasjast kaks või enam iseseisvat kinnisasja.
- Kasutatakse eelkõige planeeringute elluviimiseks elamuarenduste puhul, kaasomandi lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ning põllu- ja metsamaa eraldamiseks.
Kinnisasjade liitmine
- Maaomaniku soovil on temale kuuluvad kõrvuti asetsevad kinnisasjad võimalik liita üheks kinnisasjaks.
- Kinnisasjade liitmist kasutatakse eelkõige ehitusõiguse saamiseks, et tagada minimaalne krundi suurus.
- Maaomanikud liidavad kinnisasju ka kodualuse maa maksuvabastuse optimeerimise eesmärgil.
- NB! Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades, siis saab neid liita üksnes juhul, kui nad kuuluvad ühele ja samale omanikule.
Kinnisasja piiri kindlakstegemine
- Piir tuleb kindlaks teha olukorras, kus naaberkinnisasjade omanikel on erinev teadmine ühise piiri asukohast või piiri andmed on vastuolulised.
- Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja maamõõtja esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.
Kinnisomandi kitsenduste selgitamine
- Kitsenduste selgitamine tähendab maa kasutamist põhjustava objekti või vööndi asukoha ja ulatuse kindlaks määramist.
- Sellisteks kitsendusteks võivad olla: elektriliinid, gaasitorud, planeeringud, looduskaitsealad jmt.
- Kitsendusi põhjustavad objektid registreeritakse katastris ja nende ruumikujudele luuakse kitsenduste mõjualad.
Kinnisasja või selle osa ümberkruntimine
- Ümberkruntimine on maakorraldustoimingute kogum, mille käigus toimub kolme või enama kinnisasja piiride ulatuslik muutmine.
- Ümberkruntimise vajadus võib muuhulgas tekkida taristuobjektidele vajaliku maa hankimisel või põllumajandusliku maa optimaalsema kasutamise tagamiseks.
- Taotlus ümberkruntimise algatamiseks esitatakse otse kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Kes võib maakorraldustoiminguid läbi viia?
- Lihtsaid maakorraldustoiminguid võib läbi viia isik, kellele on maakatastriseaduse kohaselt väljastatud kehtiv maakorraldustööde tegevuslitsents (maamõõtja).
- Ümberkruntimist võib läbi viia isik, kellel on kutseseadusele vastav kehtiv 6. või 7. taseme maakorraldaja kutse.
- Kõiki maakorraldustoiminguid võib läbi viia Maa- ja Ruumiamet.
Viimati uuendatud 01.01.2025
