Mis on maareform?
Maareformi alguses keskenduti eelkõige endiste maaomanike ja nende järeltulijate õiguste taastamisele. Samas tuli seadusandjal arvestada ka õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste omanike ning taluseaduse alusel maakasutusõiguse saanud isikute huvide ja õigustega.
Eesti Vabariigi Valitsuse maareformikomisjoni koosoleku protokollid 1993–1994.
Maareformi on läbinud see maa, mis on kantud maakatastrisse ja saanud omaniku.
Eesti maismaast on 01.12.2024 seisuga reformimata 7661 hektarit, reform on vaja läbi viia veel ca 11 570 maaüksusel. Reformimata maa seis 01.12.2024
Maareformi eesmärgid
- heastada ülekohus, mille Nõukogude võim maa natsionaliseerimisega tekitas ja taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli enne 16. juunit 1940;
- kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes seejuures endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest;
- luua eeldused maa tõhusamaks kasutamiseks.
Maareformi sisu
- tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa;
- maa antakse tasu eest või tasuta eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse;
- määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa;
- riigi omandis olevale maale seatakse kasutusvaldus või ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus.
MaRu roll maareformis
MaRu suunab, koordineerib ja kontrollib maareformi kulgu ning viib läbi riigipoolseid maareformi toiminguid, osaleb maareformialases seadusloomes ja maareformiga seotud vaidluste lahendamisel.
Maareformialaste ülesannete täitmise eest vastutab MaRu maareformi osakond. Osakond viib läbi maareformi toiminguid, annab selgitusi ja nõustab maareformiga seotud küsimustes kohalikke omavalitsusi, eraisikuid ja teisi maareformis osalejaid, korraldab riigi omandisse jäetava maa mõõdistamise või kaardimaterjalil maaüksuse piiride määramise.
MaRu haldab maa järelmaksunõudeid ja täidab maareformi käigus erastatud või tagastatud maale seatud hüpoteekide pidaja ülesandeid, samuti kustutab kinnistusraamatust eluruumidele seatud reaalkoormatisi, kui järelmaks on täielikult tasutud.
Osakonnas on kolm bürood, mille peamised tegevused on järgmised:
- korraldab maa erastamist, põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist ja ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmist;
- nõustab ja kontrollib kohalike omavalitsuste tegevust eraisikute nõuete lahendamisel.
- selgitab välja riigi omandisse jäetava maa;
- viib läbi maa riigi omandisse jätmiseks vajalikud toimingud;
- nõustab maa riigi omandisse jätmise küsimustes;
- viib läbi iseseisva kasutusvõimaluseta maa riigimaaga liitmise menetlused.
- selgitab välja munitsipaalomandisse antava maa;
- viib läbi maa munitsipaalomandisse andmiseks vajalikud toimingud;
- nõustab munitsipaalmaadega seotud küsimustes;
- viib läbi iseseisva kasutusvõimaluseta maa eraomandis või munitsipaalomandis oleva maaga liitmise menetlused.
Maareformist tekkinud kitsaskohad
Kinnistute juurdepääsu probleemid
Maade tagastamisel või erastamisel tekitati olukordi, kus varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid kuuluma eraomanikele, kes ei luba neid teistel enam kasutada. Kuna omanikud ei pääse enam oma kinnisasjale ligi, on tekkinud palju vaidlusi ja tülisid.
Parem on olukord neis omavalitsustes, kus osati tekkivaid probleeme ette näha ja jäeti väiksemad teed eraomandisse antavatest maadest välja.
Piiriprobleemid
Maareformi läbiviimiseks piiride määramisel või looduses mõõdistamisel ei arvestatud alati varem moodustatud katastriüksuste piiridega või piirimärkide asukohaga. Seetõttu on olukordi, kus kinnistute piirid maastikul ei kattu.
Erinevused piiriandmetes võivad tuleneda ka erinevatest mõõdistusviisidest ja -täpsusest. Oluliselt kiirendas maareformi otsus lubada katastriüksusi moodustada plaani- või kaardimaterjali alusel, aga ka sellega on kaasnenud vigu ja arusaamatusi piiriküsimustes.
Lagunenud või ebaseaduslikud ehitised
Maareformi käigus on õigus maa omanikuks või kasutajaks saada üksnes õiguslikul alusel rajatud ja kasutuskõlbliku ehitise omanikul. Paraku asub reformimata maal hulgaliselt ebaseaduslikke või lagunenud ehitisi, mille alune maa tuleb maareformi käigus valdavalt jätta riigi omandisse.
See toob riigile kaasa nii vaidlusi maareformi läbiviimisel kui ka hiljem maaomanikuna täiendavaid ülesandeid ja kohustusi.
Maareformikomisjoni koosoleku protokollid
Viimati uuendatud 30.12.2024
