RuumiHuub – kuidas muuta ruumiotsused kiiremaks, targemaks ja etteaimatavamaks?

Ruumilised otsused mõjutavad otseselt meie elukeskkonda, majandust, investeeringuid ja piirkondade arengut. 

Mida selgemad ja prognoositavamad on protsessid, seda lihtsam on teha kaalutletud valikuid. Samal ajal aitab parem andmete kvaliteet vältida vigu, vähendada dubleerimist ja suurendada avalike otsuste läbipaistvust.  

Eestis sünnivad ruumi puudutavad otsused sageli kümnete erinevate andmekogude, reeglite, kooskõlastuste ja tõlgenduste koosmõjus. Planeeringud, loodus- ja muinsuskaitsepiirangud, ehitusõigus, tervisekaitsenõuded ning tehnovõrgud on vaid osa tingimustest, mis määravad, mida ja kuhu tohib ehitada. 

Kuigi enamik neist andmetest on riigil olemas, ei tööta need täna alati tervikuna koos. Tulemuseks on olukord, kus olulise osa ajast kulutavad nii omavalitsused, arendajad, planeerijad kui ka riigiasutused sellele, et selgitada välja, millised piirangud kehtivad, kuidas neid tõlgendada ja milliseid samme tuleb järgmisena teha. 

Seetõttu käivitame innovatsiooniprogrammi „Ruumiline planeerimine 2.0“, mille eesmärk on muuta ruumilised otsustusprotsessid andmepõhisemaks, läbipaistvamaks ja kasutajasõbralikumaks. 

Tegemist on Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastatava programmiga, mida Maa- ja Ruumiameti juhtimisel viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimiaministeeriumi, KeMITi ning paljude teiste partneritega. 

Mida me soovime saavutada? 

Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda kiiremate, paremini põhjendatud ja suures osas automatiseeritud ruumiotsusteni.

Lihtsustatult võiks tuleviku kasutajakogemus välja näha nii, et inimene või ettevõte kirjeldab süsteemile oma soovi: 

"Soovin sellele kinnistule rajada kahe korrusega viilkatusega elamu." 

Süsteem suudab selle peale kohe öelda: 

• kas see on võimalik;  

• millised tingimused kehtivad;  

• millised piirangud tuleb arvesse võtta; 

• milliseid täiendavaid samme tuleb teha.  

See ei tähenda inimeste asendamist algoritmidega. Vastupidi - eesmärk on vabastada inimeste aega rutiinsetest tegevustest, et keskenduda keerulisematele ja sisulisematele küsimustele. 

Kolm omavahel seotud projekti 

Programmi moodustavad kolm omavahel seotud arendusprojekti. 

1. Planeeringute andmemudel 

Projekti eesmärk on luua planeeringutele ühtne ja standarditud andmemudel, mis võimaldab andmete automaatset töötlemist. 

Täna on planeeringud sageli mahukad dokumendikomplektid, mida inimesed peavad käsitsi lugema ja tõlgendama. Tulevikus soovime jõuda olukorrani, kus olulised planeeringuandmed on kirjeldatud ühtsel kujul, mis võimaldab infosüsteemidel neid automaatselt töödelda. 

See loob vundamendi andmete kvaliteedile ja järgmistele automatiseerimise sammudele. 

2. Ruumiliste kitsenduste koosvõime 

Teise projekti keskmes on erinevate ruumi mõjutavate andmekogude ühendamine. 

Ruumis avalduvad samaaegselt kümned erinevad tingimused – looduskaitse, muinsuskaitse, ehitusõigus, tehnovõrgud, tervisekaitse nõuded, maapõue kaitse ja paljud teised. 

Täna paiknevad need andmed erinevates registrites ja süsteemides. Projekti eesmärk on luua nende vahel parem koosvõime ning kirjeldada tingimused sellisel kujul, et neid oleks võimalik masinloetavalt kasutada. 

See loob eelduse automaatsete kontrollide ja otsustusabivahendite tekkeks. 

3. Kiirelt kitsendustest ehituseni 

Kolmas projekt keskendub kasutajakogemusele ja protsessidele. 

Isegi kõige paremad andmed ei loo väärtust, kui nende kasutamine on keeruline. Seetõttu vaatame tervikuna üle teekonna ideest planeeringu ja ehituseni. 

Katsetame koos kasutajatega uusi tööriistu, prototüüpe ja tööviise, mis aitaksid muuta protsessi läbipaistvamaks ja lihtsamaks nii omavalitsustele, arendajatele kui ka riigiasutustele. 

Eesmärk ei ole ainult paremad infosüsteemid, vaid parem kasutajakogemus. 

Keda me sellesse kaasame? 

Sedavõrd mastaapset ja põhimõttelist muutust ei ole võimalik teha ühe asutuse või kitsa ekspertide ringi sees. 

Programmi edu alus on tihe koostöö ning kasutajate pidev kaasamine. 

Projektides osalevad ja panustavad: 

• kohalikud omavalitsused;  

• planeerijad;  

• arhitektid;  

• kinnisvaraarendajad;  

• riigiasutused;  

• tehnilised eksperdid;  

• andme- ja IT-spetsialistid;  

• erinevad valdkondlikud organisatsioonid.