Koostööpäev Haljalas: kuidas paremini planeerida maismaatuuleparke?

Sisend riigilt ja praktikast 

Päeva sissejuhatavad ettekanded aitasid luua ühise arusaama nii ruumilise planeerimise laiemast raamistikust kui ka tervisemõjude ja riigi ootuste vaatenurgast. Sõna võtsid riigiarhitekt Tõnis Arjus, Tauno Hilimon Kliimaministeeriumist ning Margus Korsjukov Terviseametist. 

Ettekannetes puudutati nii ruumilise kvaliteedi küsimusi, müramõjude käsitlemist kui ka riigi tasandi eesmärke taastuvenergia arendamisel. See lõi aluse järgnevale praktilisele tööle töötubades. 

Neli päriselulist probleemistikku 

Töötoa formaadis arutelud keskendusid konkreetsetele probleemistikele, mis on omavalitsustes juba täna laual. 

• Naabervaldade erinevad reeglid. Mida teha olukorras, kus ühe valla tuulepargi lahendus mõjutab teise valla elanikke ning üldplaneeringutes seatud kaugusnõuded on erinevad? 
• Müra ja puhkealad. Kuidas tõlgendada mürakategooriaid ja kaitsta matkaradade ning rohevõrgustiku väärtusi, kui seadusandlus ei anna kõigile mõistetele üheselt mõistetavat definitsiooni? 
• Projekteerimistingimused tuulepargi detailplaneeringu mõjualas. Kas ja millal võib vald anda elamu püstitamiseks projekteerimistingimused alale või selle ala lähialale, kus käib tuulepargi detailplaneering? 
• Kumulatiivsed mõjud. Kuidas hinnata koosmõju olukorras, kus ühes piirkonnas menetletakse korraga mitut tuuleenergeetika planeeringut, mis on erinevates etappides? 

Iga teemaga tegeles kaks laudkonda. Iga laudkond pidi valima ühe võimaliku stsenaariumi, kaaluma selle plusse ja miinuseid ning sõnastama riskid, mis ka parima lahenduse korral alles jäävad. Arutelud olid sisulised ja ilmestasid igapäevaseid planeerimises tõusvaid argumente. Näiteks kumulatiivsete mõjude probleemistikku lahendades jõudsid laudkonnad erineva stsenaariumini – mis näitab, et tegu ei ole teoreetiliste, vaid väga praktiliste ja otsustuskohti mõjutavate küsimuste, seisukohtade ja argumentidega, mille najal kohalikud omavalitsused iga päev peavad langetama kaalutlusotsuseid. 

Arutelud saalis ja rahvamaja ees 

Koostööpäevaga paralleelselt toimus rahvamaja ees meeleavaldus. See tuletas meelde, et planeerimine on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe ja demokraatlikus ühiskonnas on tähtis kuulata ja arvestada inimeste seisukohtadega. Tuuleparkide planeerimine ei ole üksnes tehniline ega juriidiline protsess, sest see puudutab inimeste elukeskkonda, väärtusi, hirme ja turvatunnet. 

Saalis toimunud arutelud ja väljas toimunud meeleavaldusel väljendatud seisukohad moodustasid kokku ausa pildi tänasest olukorrast: taastuvenergia arendamise vajadus on selge, kuid sama selge on ka ootuste, hirmude ja õigustatud küsimuste olemasolu. 

Mis jäi kõlama? 

Kõige olulisem järeldus päevast oli, et keerukate ruumiliste konfliktide lahendamisel on vajalik: 

• varajane ja sisuline koostöö naabervaldade vahel, 
• läbipaistev kumulatiivsete mõjude hindamine, 
• selged kaalutlused projekteerimistingimuste andmisel või andmata jätmisel, 
• sõnumi selgus
• ning osapoolte vaheline usaldus. 

Koostööpäev ei andnud kõigile küsimustele lõplikke vastuseid. Küll aga aitas see ühiselt sõnastada probleeme, jagada praktikat ja otsida lahendusi olukordades, kus lihtsaid valemeid ei ole.  

Autor: Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroo kaasamise ja koosloomenõunik Johanna Holvandus-Tarvas