Mida tähendab maa korraline hindamine?
Maa korralise hindamisega määratakse üheaegselt kõikidele Eesti maaüksustele ligikaudne turupõhine väärtus ehk maa maksustamishind.
Maa korraline hindamine toimub iga nelja aasta järel. 2026. aasta hindamise tulemused selguvad 31. oktoobril, ent tulemusi hakatakse maksustamisel kasutama alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist.
Kuidas mõjutab maa väärtus maamaksu?
Maa väärtuse hindamine on tehniline alus, kuid maamaksu suuruse määravad eelkõige kohalikud otsused. See, milliseks kujuneb iga maaomaniku maamaks, selgub alles seejärel, kui kohalikud omavalitsused määravad maamaksumäärad, maamaksu tõusu piirmäära ning iga konkreetse maatüki või maaomanikuga seotud maksusoodustused või maksuvabastused. Selle põhjal arvutab Maksu- ja Tolliamet uued maamaksud ning saadab maksuteated.
Oluline on arvestada, et isegi kui maa väärtus kasvab, siis see samaväärset maksutõusu ei tähenda.
Näide: Kui maa väärtus tõuseb 25%, ei tähenda see, et maamaks tõuseb sama palju – tõus on piiratud ja sõltub konkreetsest omavalitsusest. Suur osa omavalitsustest on kehtestanud 2026. aastaks 10% tõusupiirangu, mis hoiab maksu kasvu kontrolli all. Omavalitsuste kehtestatud maksumäärad, erisused ja maamaksu tõusupiirangud on kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti lehel.
Miks tehakse korralist hindamist?
Maade korraline hindamine on vajalik, et tagada ajakohane info maa väärtusest. Hindamistulemusi kasutatakse maa maksustamisel, kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, maaga seotud tehingute tegemisel ja finantsaruandluses.
Eesmärk on hoida maa väärtused ajakohased, lähtudes tegelikest turuoludest.
Kuidas maa väärtust hinnatakse?
Korralist hindamist viib läbi Maa- ja Ruumiamet, kaasates kutselisi hindajaid ja teisi erialaspetsialiste.
Maa väärtuse hindamisel kasutatakse selleks loodud automaatseid hindamismudeleid, mis võimaldavad hinnata maad ühtselt ja võrreldavalt üle kogu Eesti.
Korralise hindamise käigus:
- hinnatakse ainult maad – kasvavat metsa, hooneid, kasvavat vilja ei arvestata,
- hindamine tehakse üksnes andmekogude andmetele tuginedes, paikvaatlusi ei tehta.
Hindamise aluseks võetakse:
- toimunud kinnisvara ostu-müügitehingute andmed,
- maad kirjeldavad andmed maakatastris ja teistes andmekogudes ning
- kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed
Selline lähenemine tagab, et maa väärtused kujunevad võimalikult objektiivselt, läbipaistvalt ning arvestades, et tegemist on masshindamisega.
Millest sõltub maa väärtus?
Maa väärtus sõltub eelkõige asukohast ja maa kasutusest. Maa väärtust mõjutab väga tugevalt asukoht. Selle arvestamiseks on Eesti jaotatud kaheksasse asukohaklassi, mis on kujundatud eelkõige elamumaa tegelike tehinguhindade põhjal. Asukohaklassid koondavad sarnase väärtustasemega piirkonnad arvestades, et kinnisvaraturg toimib Eesti eri osades erinevalt. Kõrgemad väärtustasemed on Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnas.
Asukohaklassidesse jaotamine ei tähenda, et iga konkreetse maatüki väärtus peab jääma kindlasse vahemikku. Tegemist on abivahendiga, mis võimaldab kasutada sobivamat hindamismetoodikat ja arvestada piirkondlikke eripärasid.
Asukoha kõrval on maa väärtuse kujunemisel väga oluline ka maa kasutus. Sellest sõltub, millised tegurid maa väärtust mõjutavad ja millist hindamismudelit korralisel hindamisel kasutatakse. Näiteks hinnatakse elamumaad, tootmismaad ja maatulundusmaad erinevate hindamismetoodikate alusel, sest nende kasutus ja turukäitumine on erinev. Loe lähemalt SIIT.
Kelle poole pöörduda maa hindamise ja maksustamisega seotud küsimustega?
- Maamaksuteade ja maamaksukohustus – Maksu- ja Tolliamet, loe lähemalt Maamaks | Maksu- ja Tolliamet
- Maksumäärad, soodustused – maa asukohajärgne kohalik omavalitsus
- Maa korralise hindamise metoodika ja alusandmed – Maa- ja Ruumiamet
Maa korraline hindamine | Maa- ja Ruumiamet
2026. aasta maa korralise hindamise tulemused avalikustatakse 31. oktoobril 2026 Maa- ja Ruumiameti veebilehel www.maaruum.ee.
Loomise kuupäev: 14.01.2026
